Rahvusliku metallitöö eriala asutati rahvusliku käsitöö osakonna juurde 2011. aastal vajadusest õpetada Eesti traditsioonilist metallitööd nii tulevastele seppadele, ehtemeistritele kui vormitöö tegijatele. Meie eesmärgiks on koolitada rahvusliku metallitöö ajalugu, kompositsioonivõtteid ja tehnoloogiaid tundvaid käsitöömeistreid. Peame oluliseks kohalikule traditsioonilisele eluviisile omaste oskuste, materjalide ja kujundusviiside taastamist, säilitamist ja tutvustamist, aga ka kaasaegsete tehnoloogiate tundmist ja rahvusliku kultuuripärandi kandmist kaasaega. Pakume ainulaadset võimalust õppida tundma erinevaid arheoloogiliste ja rahvapäraste metallesemete ning ehete valmistamise töövõtteid. Lisaks saab aimu tsunftikäsitöö meisterlikkusest, külasepatöö nutikusest ning tööriistasepise unikaalsetest lahendustest.
Praktilisi käsitööaineid toetavad teoreetilised loengud, pärandi uurimine seminaritöö käigus ja loometööd arendavad kujundusained, mis käsitlevad rahvakunsti laiemalt ning aitavad oma tegevust sügavamalt mõtestada. Praktikad ja eksperimentaalsed õppeained aitavad õpitut erinevates ettevõtetes, teadusasutustes ja muuseumides rakendada ning soodustavad koostööd teadlaste, kunstnike, disainerite ja käsitöömeistritega.
Kõik tudengid omandavad esimesel kahel aastal traditsioonilised ehte-, vormi- ja sepatöö võtted ning valivad hiljem ühe neist aladest peamiseks spetsialiseerumisvaldkonnaks. Teise spetsialiseerumise saab valida muuseumitöötaja, ettevõtja ja kujundaja moodulite vahel. Rahvusliku metallitöö eriala lõpetaja tööpõld on lai – temast võib saada valdkonda tundev spetsialist muuseumis, meister ettevõttes, kujundaja, väikeettevõtja, vabakutseline looja-meister-teostaja või erialaste koolituste juhendaja.
Eriala õppetööd kajastavate fotode autor on Mart Reino ja Tõnis Luik.
ÜLIÕPILASTÖÖD
Rahvusliku metallitöö erialal valminud tudengitöid aastatest 2011 – 2014 Täpsemalt…
KÜLASEPP
Siim Otsa on külasepp Põlvamaalt Loko külast.
Ühel päeval peale F. Tuglase nimelise Ahja Keskkooli lõpetamist otsustas Siim, et hakkab sepaks. Väärika ameti põhitõed omandas ta Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis. Peale kooli lõpetamist töötas Siim poolteist aastat Keilas Rossi Sepaäris sepana ning seejärel rajas oma Loko küla kodutalu vanasse lauta sepikoja. Täpsemalt…