KÄSITÖÖTEADUS??!!
Ükskõik milline valdkond areneb siis, kui seda toetab süstemaatiline ja eesmärgistatud teadustegevus. Erinevalt meie heast põhjanaabrist, Soomest, kus käsitööteadus on aastaid olnud aktsepteeritud teadusharu, on see siiani Eestis pea tundmatu. Innustatuna ka teiste põhjanaabrite tegevusest oleme võtnud endale eesmärgiks see uurimissuund omal viisil maale tuua. Teadustöö süsteemsemaks suunamiseks oleme asutanud käsitööteadusliku sarja Studia Vernacula, mis alates 2013. aastast tegutseb interdistsiplinaarse, rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga eelretsenseeritud aastakirjana, pakkudes akadeemilist foorumit pärandtehnoloogilisele mõttele.
Meie käsitluses seob käsitööteadus praktilise oskusteabe analüütilise mõttetegevusega. Käsitööteadur on uurija, kelle puhul eeldatakse mõne käelise pärandoskuse tundmist, mis aitaks püstitada tehnoloogilises mõttes täpsemat uurimisfookust, kui suudab oma töös saavutada teoreetiline uurija – lähenemine, mille tulemuste üldistusjõud ulatub kaugemale käsitöö piiridest (tehnoloogia, meditsiinipraksis jne). Regulaarne aastaväljaanne annab olemasolevale tugevale praktilisele teadmisele valdkonnast rahvusvahelise mõõtme ning akadeemilise kaalukuse. Ajakiri sisaldab käsitöö ja materiaalse kultuuri alustekstide tõlkeid, uurimuslikke artikleid ning päevakajalisi juhtumiraporteid ja ülevaateid.
Alltoodud fotodel on kahes esimeses Studia Vernaculas kajastatud lugusid illustreeriv materjal.
- aasta numbris tutvustab Liis Luhamaa 2012. aasta juulis Vormsis toimunud kõrvenõgese (Urtica dioica) töötlemise töötuba. Nõgesekiud on väga vastupidav ja tugev materjal, mille kasutus on töötlemise keerukuse ja nõgeses sisalduva kiu vähesuse tõttu praeguseks hääbunud. Töötoas eraldati Eelike Virve juhendamisel taimedest kiudu toormenetluse teel. Autor tutvustab nõgesevarte laasimist, koorimist, keetmist leeliselahuses, kraasimis- ja ketramiskatsetusi. Töötoas tehti veel nõgesekoortest köit ja värviti nõgeselehtedega lõnga. Omakedratud lõngakatketest valmistati raamidel ja telgedel tööproove. Fotode autorid on Kadi Märk ja Veinika Västrik
- aasta numbris kajastatakse 2014. aasta pakaseliste jaanuariilmadega Viljandi lähistel toimunud müravaba metsatöö päevi, kus tööd tehti kirveste, käsisaagide ja hobustega ning demonstreeriti moodsaid hobutöövahendeid. Metsatööpaevad meelitasid kokku üle poolesaja inimese, kelle igapäevatöö on otseselt või kaudselt seotud metsanduse või hobumajandusega. Kuna ehituspärandi ja pärandmiljöö hooldus- ja parandustöödel on oluline oskuslik ja peenetundeline lähenemine kõrghaljastusele, tutvuti ka arboristi varustuse ja elukutsega. Sündmuse jäädvustas filmilindile dokumentalist I. Annus, kellel on käsil õppedokumentaalfilm, mille huviteravikus on küsimused tööheaolust ja füüsilise töö mõttest inimolemises. Fotode autorid Juha-Sven Korhonen ja Rein Pilme